Üheksa müüti fotograafiameti kohta

See on maailma parim amet ja on hetki, kus ma ikka veel ei suuda uskuda, et teen nii lahedat tööd, mis raskustele vaatamata võimaldab kohtuda maailma kõige lahedamate inimestega, käia kohtades, kuhu tavakodanik ei satu ja saada selle eest ka tasu. Kuid suheldes klientide ja fotohuvilistega näen, et nende arusaam selle töö olemusest on tugevasti roosast glamuurivahust pimestatud ja reaalsusele mittevastav. Seepärast esitavad ühed ebareaalselt kõrgeid nõudmisi väikese või puuduva eelarve juures ja teised tormavad kerget raha teenima, ebaõnnestudes ja fotograafiameti niigi kaduvat prestiiži veelgi alla tõmmates. Seega, alljärgnev ei ole virisemine!

Jökulsarloni ääres Islandil. Üks imelisemaid kohti, kuhu olen sattunud.

1. Professionaalsed fotograafid kasutavad parimat ja moodsaimat tehnikat. Tegelikult mitte. Fototehnika viimane sõna ripub tavaliselt kaelas pankuritel, it-spetsidel ja muude taoliste ametite esindajail, kel on piisavalt vaba raha, et vabal ajal tegeleda seksikate ja kallite hobidega. Endale elatise teenimiseks on mõttekam soetada midagi odavamat ja praktilisemat.

2. Fotograafid teenivad hästi. Heal fotograafil on ikka tööd, aga ka suured kulud. Kui hästi keegi teenib, sõltub eelkõige ärivaimust, müügioskusest ja töökusest. Kindlasti on palju ameteid, kus sama pingutuse juures on teenistus oluliselt suurem ja stabiilsem.

3. Fotograafid oskavad soovitada, millist fotokat peaks ostma ja on kursis, kust seda saab hetkel kõige odavamalt, samuti tunnevad igat tüüpi fototehnikat ja on sellest valmis suvalisel hetkel ennastunustavalt pajatama. Tegelikult mitte. Tehnikahuvi ja oskus pildistamisega raha teenida on kaks väga erinevat asja. Professionaalsed fotograafid on tihtipeale väga tehnikakauged inimesed, keda taolised asjad ei huvitagi. Tööd tehes on aga kõikvõimalikud tehnikahuvilised küsijad väga tüütud.

4. Fotograaf ei vaja aega ettevalmistusteks, ta teab ka täiesti tundmatusse keskkonda sattudes kohe ja täpselt, kuidas ja kus pildistada. Tegelikult mitte. Enne tööle asumist tahab temagi veidi ringi vaadata ja mõtteid koguda. Teinekord tuleb kõige parem idee alles töö käigus. Hea tulemus on peaaegu alati põhjaliku ettevalmistustöö tagajärg, mitte kiire klõpsimise tulemus.

5. Digifoto on tasuta. Tegelikult mitte. Küllap pole niimoodi arvajagi endale kaamerat tasuta saanud, vaid ikka kalli raha eest soetanud. Seda enam elukutseline fotograaf, kes on oma tehnika alla pannud keskmise auto jagu raha ja nagu iga teinegi ettevõtja, soovib firmasse paigutatud raha tagasi teenida. See ongi ju tema ainuke teenistus.

6. Fotograafi elu on seiklus. Tegelikult mitte. Kui võtta erinevatele tegevustele kulutatud aja järgi, siis on fotograaf pigem autojuht, pilditöötleja, hinnapakkumiste tegija või planeerija, seiklused ja tegelikut pildistamisele kulutatud aeg on tugevas vähemuses.

7. Professionaalsel fotograafil õnnestuvad kõik pildid. Tegelikult mitte. Kui tuua paralleel spordimaailmast, siis Michael Jordanil ei õnnestunud kaugeltki mitte kõik visked, kaugel sellest, ometigi peavad palju teda läbi aegade parimaks korvpalluriks. Niisamuti ei õnnestu kõik ja alati ka parimal fotograafil, aga see pole ka eesmärk. Õnnestunud pildid on alati vähemuses ja väga head seda enam. Klient peab saama siiski parima, mis antud oludes võimalik ja seepärast pole ka ime, kui selle Õige pildi saamiseks on vaja teha tuhat vähem head.

8. Fotograafid on heas vormis, sest fotokoti kandmine on hea treening. Tegelikult mitte. Raske fotokoti tassimine rikub selja, treeningust ei ole siin juttugi. Pigem on vaja teha trenni, et hoida tervist tugevana ja jaksata kaamerat ja fotokotti tassida. Samuti möödub suur osa ajast arvuti taga tööd tehes, mis on kaugel treeningust.

Berliini olümpiastaadionil 2009. Näos peegeldub väsimus, kuna pildil nähtava ja pildile mittemahtunud varustusega on juba kümneid kordi tulnud spurtida treppidest üles ja alla. Pilt: Liis Treimann

9. Fotograafiamet on vastutusrikas. Mitte alati, kuid mõnikord. Fotograafi eksimus võib tuua ainult mõningase majandusliku kahju, kuid tihtipeale seda isegi ei märgata. Tänapäeva maailmas, kus mingit laadi pildimaterjali leidub igal sammul, on devalveerunud nii üksikfoto väärtus kui ka fotograafi kui ameti prestiiž.

See on kutsumuslik amet ja luksusteenus, ja kuigi paljude arvates mitte õiglast tasu väärt, siiski vajalik ja seda südamega tehes on hea õnne ja töökuse korral ka võimalik ennast ära elatada. Meie seast mitmetele makstakse päris hästi, et aitaksime fotode abil inimestel jäädvustada kaduvate hetkede ilu ja olulisuse, jäädvustada mõni üpris tagasihoidlik toode suurimat läbimüüki tagaval viisil või teha kaamera abil mõni hoopis ootamatu võlutrikk.