Sügisel 2004 sõitsime Põhja-Itaaliat ja Sloveeniat avastama, tumepunane Mitsubishi tihkelt matkakraami täis. Ei olnud meil GPS-i ega korralikku kaartigi, mis ometigi ei olnud mingi takistus. Polnud ka reisijuhti Lonely Planeti või Rough Guide’i näol, mis polnud samuti takistus, aga oleks meid säästnud mõnedest uljastest rahakulutamistest. Näiteks Veneetsia kesklinna sisenesime, nagu kunnid kunagi, kaatriga. Mistõttu olid tagasi jõudes rahad üsnagi otsas, aga arvestades läbielatud seiklusi, polnud kahetseda ka põhjust.
Oli digiajastu algus ja digikaamerat proovida saanuna olin sellest juba nii nakatatud, et pildistasin palju, nii slaidile kui negatiivile, kahe nädalaga peaaegu 300 kaadrit :). Reisilt tagasi jõudes lasin filmid ilmutada ja Kartulisalong tegi kiire skänni, aga imelikul põhjusel osasid neist piltidest pole ma ise ka varem näinud, rääkimata sellest, et need oleksid kunagi paberile jõudnud. Seega, daamid ja härrad, see siin on retrorubriik ja esmaettekandele tulevad tollal veel algaja pildistaja (kuigi ma ise nii arvanud) seninägemata pildid.
Fuji Superia 200 ja Canon EOS33, skännitud Plustek OpticFilm 8200i filmiskänneriga.
